Üks küsimus akna taga

Istusin akna all, tass teed käes, ja vaatasin, kuidas lumi aias krudiseb. Siis tuli lapselaps, nina vastu klaasi surutud, ja küsis täiesti möödaminnes: „Vanaema, kas me viime metsalloomadele porgandeid ka? Neil on ju külm.”

See küsimus jäi minuga. Mitte sellepärast, et see oleks „vale”, vaid sellepärast, et see oli nii siiras. Lapsel on seesama lihtne loogika, mida me tahame temas hoida: kui kellelgi on raske, siis aitame.

Kuidas ma seletan, mida tohib ja mida mitte

Ma olen märganud, et laps ei vaja pikka loengut. Ta vajab üht mõtet, millest kinni hoida, ja üht lubatud tegevust, mida kätega teha. Siis ei jää „ei tohi” õhku rippuma.

Üks lause, mis jääb meelde

„Me aitame looma siis, kui me laseme tal olla metsloom.”

Kui see lause on öeldud, saan ma rahulikult lisada paar lihtsat põhjust, ilma et ma midagi hirmutaks.

Kolm selget põhjendust lapse keeles

• Metsloomal on oma talveplaan. Ta on harjunud otsima sobivat toitu ja liikuma kindlaid radu. Meie toit võib talle olla vale ja panna kõhu valutama.
• Kui loom harjub inimesega, läheb tal ohtlikuks. Ta võib hakata tulema teede äärde või hoovidesse. See ei ole talle turvaline.
• Heategu ei ole alati „midagi viia”. Mõnikord on parim hool see, kui me ei sega looduse korda.

Mida me siis teeme, et laps saaks ikka hoolida

Ma ei taha, et laps läheks metsast ära tundega, et „midagi ei tohi”. Seepärast pakun alati ühe tegevuse, mis on päriselt lubatud ja annab rõõmu.

Meie pere „lubatud talveretke” ideed

• Jälgede jaht: otsime lumest jälgi ja arvame, kes siit läbi käis.
• Vaikusemäng: seisame korraks paigal ja kuulame, mis hääli mets teeb.
• Looma teekond: valime ühe jäljerea ja jälgime seda natuke maad, et näha, kuhu see viib.
• Metsapostkaart: korjame pildiks mõeldud „värvid” (käbid, sammal, oks) ja teeme kodus paberile väikese looduskompositsiooni.
• Juturing: kodus meenutame, mida nägime, ja mõtleme, kuidas loom end soojas hoiab.

Kui laps küsib ikka: „Aga miks mõni inimene toidab?”

Siis ma ütlen ausalt: „Mõni teeb seda heast südamest. Aga heast südamest tehtud asi võib vahel kogemata kahju teha. Sellepärast ongi hea enne uurida.”

Ja see on hetk, kus ma annan endale ka õiguse öelda: „Ma kontrollin, et ma räägiksin sulle õigesti.”

Kui tahad ise kindlalt teada, mis on päriselt hea mõte

Mina toetan end sel teemal alati põhjalikuma selgitusega, et lapse küsimustele rahulikult vastata ja mitte ainult tunnetuse pealt öelda. Põhjalik ülevaade on siin:

Lastega.ee: Kas metsaloomade talvine lisatoitmine on hea mõte või hoopis ohtlik?

Lõpuks üks vanaema mõte

Mina usun, et lapse hoolivust ei pea ära lõikama. Seda peab suunama. Kui laps tahab aidata, siis me aitame tal leida viisi, mis on päriselt hea: vaatame, õpime, märkame ja hoiame. Nii kasvab temast inimene, kes teeb head targalt, mitte rutuga.