Paljud lapsevanemad on öelnud:
- „Olen stressis - kingid said ostetud lihtsalt selleks, et midagi oleks kinkida.“
- „Umbes nädal enne 24. detsembrit tabas mind mõte: appi… ma ei jaksa enam.“
- „Poed on rahvast täis, raha kulub ja jõulurahu ei paista kuskilt.“
Meie pere õnneks selleni ei jõudnud. Reageerisime ennetavalt, veel enne, kui jõuludest oleks saanud stressi- või kohustusterohke aeg. Tol hetkel ei räägitud veel kingirallist, läbipõlemisest ega jõuluväsimusest.
Otsused sündisid vaikselt ja loomulikult - soovist hoida jõulud lihtsad, soojad ja päriselt meie pere nägu. Just sellest soovist kasvasidki välja meie traditsioon, mis meid siiani saadab.
Kuidas jõulupakid päriselt tekivad?
Meil muutus kõik siis, kui meie pesamuna kasvas nii suureks, et pidin talle jõulukinkide saladuse ära rääkima. Samal hetkel tundsin, et jõulud ei tohiks muutuda „lihtsalt tavaliseks päevaks“.
Kui üks saladus kaob, peab midagi uut asemele tulema. Nii sündis meie pere uus jõulutraditsioon.
Meie pere jõulukinkide reeglid
Sellest ajast alates kehtivad meil järgmised kokkulepped:
- jõulukinke teevad kõik pereliikmed, kes on teadlikuks saanud Jõuluvana, päkapikkude ja jõulukinkide saldusest
- igaüks teeb kaks kingitust - siis saab igaüks vähemalt ühe rõõmu pakkuva paki
- kes kellele kingi teeb, selgub loosi teel
- kingid on ise tehtud ja võimalusel kodustest käsitöömaterjalidest
(vajadusel lubame natuke ka juurde osta) - igaüks pakib oma kingi ise ja kirjutab pakile nime
- pereema annab kõik kingid jõuluvanale üle
Jõuluvana saladus jäi alles - keegi ei teadnud, kust ta sel aastal tuleb.
Lisaks teeme ema ja isana igale lapsele ka väikese poest ostetud kingituse.
Need lihtsad reeglid aitasid meil hoida jõulukingid tähenduslikena, mitte kohustuslikena.
Loosimine - aus ja põnev
Alguses kasutasime lihtsate paberloosidega. Hiljem kirjutas pereisa arvutiprogrammi, mis:
- jagab loosid automaatselt
- arvestab eelmiste aastatega - tagab, et samale inimesele ei tehtaks kingitust mitu aastat järjest
See muutis kogu süsteemi lihtsamaks ja õiglasemaks.
Kas poest ostetud kingitused on vajalikud?
Kui pesamuna suureks kasvas, küsisin kõigilt: kas poekingid on üldse vajalikud?
Seesama pesamuna leidis, et kõik kingitused on olulised ja pakkus isegi, et võib ise vajadusel rahaliselt panustada. Nii jätkasimegi.
Sel aastal tuli "poekingitus" teha juba 18 inimesele. Saime hakkama. Mõistlikult. Ja pankrotti ei läinud.
Kõige põnevam hetk - kes selle tegi?
Pärast jõuluvana külaskäiku algab loosipakkide teine vaatus. Kõik avavad kingid ja hakkavad vaikselt ennustama - kes küll selle tegi?
Kuna lapselaste pärast ei tohi autorit kohe avaldada, leppisime kokku ühe lause: „Kellele see kingitus väga-väga meeldib?“
Ja siis hüüab keegi rõõmsalt: „Oi, minule meeldib see kohe väga!“
Nii saab autor välja selgitatud.
Suur pere, ühised jõulud
Tänaseks on meie pere kasvanud kahekümneliikmeliseks. Jõuluvana jagab loosipakke kõigile ning noorim põlvkond saab lisaks ka lapsevanemate tehtud kingitused.
Meie - Vanaema ja Vanaisa:
- osaleme jõululoosis
- ja kingime kõigile pereliikmetele üllatuslikud jõulupakid juba esimese advendi lõunasöögi ajal.
Miks esimese advendi lõunasöögi ajal?
Jõuluvana kingikotis on igal aastal üle neljakümne kingituse. Neid on nii palju, et kõigi üle ei jõuagi korraga rõõmustada - tähelepanu hajub ja hetk kaob.
Just seetõttu otsustasime oma üllatuslikud jõulupakid üle anda juba esimese advendi lõunasöögi ajal. Nii hajutame kingirõõmu, anname igale pakile rohkem ruumi ja pikendame jõuluootust.
Kui kingid ei tule kõik korraga, jääb aega rohkemaks - rõõmu jagamiseks, märkamisteks ja mälestuste loomiseks.
Lapselaste üllatuslikud kingipakid
Paljud lapselapsed meisterdavad jõuluajal ka salajasi kingitusi. Kellele need mõeldud on, teavad vaid nemad ise.
Teised saavad sellest teada alles jõuluõhtul. Emad saadavad need vaikselt Jõuluvanale kingikotti. Sest emad on ju võlurid ja ilmselt tunnevad nad ka mõnda päkapikku, kes oskab laste kingid õigel hetkel jõuluvana kotti poetada.
Ehk sünnib siit mõni väike mõte ka sinu pere jõuludesse.
