Jaapani kliima võib tunduda Eesti mõistes pisut segane, sest sama riigi ülemine ja alumine ots on väga erinevad. Põhja-Japan on suvelki jahe - umbes 17- 22 kraadi - samal ajal kui lõunaosas võib termomeeter näidata üle 30 kraadi. Meri on põhjas külm ja toitainerikas, lõunas aga soe ja rahulik. Just need erinevused kujundavadki küürvaalade aastaringse rännuteekonna.

Küürvaalade maailm on täis rahulikke rütme ja pikki teekondi. Kui merepinnal näeb mõnikord vaid üht hiiglaslikku sabalööki, siis vee all toimub palju rohkem: suhtlemine, õppimine, hoidmine ja ema-poja ühine retk, mis kujundab noore vaala tulevase elu.

Vaalade rännakud – kust kuhu?

Küürvaalad rändavad igal aastal külmadest põhjavetest soojematesse lõunavetesse. Meie mõistes tähendab see nii:

• Eesti suvel (juuni–august) on küürvaalad Põhja-Jaapani, Kuriilide ja Kamtšatka jahedates vetes, kus nad toituvad.
• Eesti talvel (detsember–märts) liiguvad nad Lõuna-Jaapani, Okinawa ja isegi Hawaii ümbrusse, et seal soe meri kaitseks vastsündinud poega.

Nende rännak võib kohati ulatuda 5000–10 000 kilomeetrini ühes suunas – see on üks maailma pikimaid loomade rändeid.

Ema ja poeg – kahevaalane rändemeeskond

Vaalapoeg rändab alati koos oma emaga. See kahekesi liikumine annab pojale turvatunde ning võimaldab emal hoida rahulikku tempot, mis sobib ka väiksemale. Noored vaalad on kõige haavatavamad just pikal teekonnal, mistõttu ema roll on eriti tähtis.

Rände ajal õpetab ema pojale ka teekonna iseärasusi -  need marsruudid jätavad noored vaalad meelde terveks eluks. Nii teavad nad tulevikus ise täpselt, kuhu tagasi tulla, kui saabub toitumise või poegimise aeg.

Kuidas nad omavahel suhtlevad?

Küürvaalad suhtlevad vee all erinevate helidega. Täiskasvanud isased laulavad pikki laule, mis võivad levida väga kaugele. Rände ajal kasutatakse lisaks madalaid häälitsusi ja sabalööke, mille järgi teised vaalad aimavad, kus keegi liigub.

Ema ja poeg suhtlevad teineteisega vaiksemalt - pehmete, õrnade helidega. Nii püsivad nad üksteisele lähedal, ei tee müra ja ei reeda oma asukohta - nii ei märka neid nende vaenlased, mõõkvaalad. 

Kas küürvaaladel on vaenlasi?

Täiskasvanud küürvaaladel on vähe looduslikke vaenlasi, kuid poegi võivad ohustada mõõkvaalad ja suured haid. Mõõkvaalad tegutsevad rühmadena ning võivad üritada poega emast eraldada. Suured haid võivad rünnata nõrgemaid või haigeid vaalasid.

Lisaks looduslikele ohtudele mõjutavad vaalasid ka inimtegevus: laevadega kokkupõrked, kalavõrgud ja veealune müra. Seetõttu on ema-vaala kaitsev roll poja kõrval eriti oluline kogu rännaku vältel.

Kokkuvõte - mida sellest loost teada saab?

• Täiskasvanud küürvaalade pikkus ja kaal.
• Kus küürvaalad elavad ja miks nende elupaigad nii erinevad on.
• Põhja- ja Lõuna-Jaapani kliima erinevused.
• Kus küürvaalad viibivad meie mõistes suvel ja talvel.
• Kui pikk võib olla nende rännak.
• Miks rändavad ema ja poeg alati koos.
• Kuidas nad vee all suhtlevad.
• Miks ema ja poeg kasutavad väga vaikseid helisid.
• Millised ohud võivad noort vaala varitseda.